Eesti võistkondlikud meistrivõistlused 3. päev

Jälle 10 tundi kabet. Minul seekord vedas - sain vähesema ajaga hakkama.

IV voor
Jõgeva - Hiiumaa 3:5
Järvamaa - Nõmme I 5:3
Lasnamäe - Nõmme II 5:3

V voor
Jõgeva - Järvamaa
Nõmme I - Lasnamäe
Nõmme II - Hiiumaa

Eesti võistkondlikud meistrivõistlused 2. päev

10 tundi kabet mängitud, nüüd aega, et ka tulemusi siia lisada.

II voor
Hiiumaa - Nõmme I 4:4
Jõgeva - Nõmme II 5:3
Järvamaa - Lasnamäe 2:6

III voor
Lasnamäe - Hiiumaa 6:2
Nõmme II - Järvamaa 1:7
Nõmme I - Jõgeva 5:3

Eesti võistkondlikud meistrivõistlused

Täna, reedel 13. novembril algasid Eesti võistkondlikud meistrivõistlused. Ajakontrolliks on 1 h 20 min + 1 min käigule. Võistkondi on kuus. Kas seda ajakontrolli pole veidi palju?! Minu arust on. Kuigi minu asi pole kommenteerida seda ajakontrolli ja muud korralduslikku poolt, tekitab minus see pahameelt. Koolist ära tulla või teised töölt varem ära tulla. See on lihtsalt ebameeldiv! Tavaline tööpäevgi kestab kella 9 - 5, või mis? Aga jah, mis teha.

Mina järeldan siit veel ühte asja, kui oled kabetaja (või vähemalt üritad või tahad olla), siis pere võid ära unustada. Seda ei ole kabetajal vaja.

Aga lisame siis veid tulemusi ka.

Lasnamäe - Jõgeva 8:0

Nõmme II - Nõmme I 0:8

Järvamaa - Hiiumaa 4:4

Arendasime kabet ka Jõgeval

19. hommikul kell 6.40 algas minul, Helinal ja Martinil Balti jaamast sõit Jõgevale. Hommik oli varajane, nii et Helina sai veel 2 ja pool tundi rongis magada. Sattusime kahe soomlasega ühte vagunisse, kes olid purupurjus. Üritasid meiega juttu ajada, kuid lõpuks jäid magama. Nende magamine oli väga naljakas. Isegi rongi reisisaatja näitas rongijuhile kuidas soomlased magavad. Naerda saime kõik. Samuti tegime neist pilte ka.
Kohale jõudes ootas meid ees Uno Plakk. Tema meid kutsuski sinna. Ta oli vaeva näinud ja isegi kohalikku lehte oli meie tulekust teatanud. Kellele huvi pakub võib seda artiklit lugeda siit. Nagu seal artiklis kirjas oli, mängisime kõigepealt kaasa nende seeriavõistluse.
Kella kolme ajal tuli üks poiss oma emaga kohale. Rääkisime talle oma kogemustest, rääkisime kuidas alustasime, kus käinud oleme ja nii edasi ja nii edasi. Mängisime ka paar mängu temaga. Tundus, et talle vägagi meeldis. Leppisid kokku, et neljapäeval kohtuvad siis esimest korda trennis. Uno silmist oli näha, et ta on oma kasvandiku üle väga õnnelik. Seda rõõmu oli vahva näha. Meie ülesanne oli täidetud. Nagu mina ütlen: "Üks laps kabesse pööratud!" Päevane heategu ka tehtud.
Eks meil oligi siis aeg kodupoole liikuma hakata. Soovisime poisile edu oma kabekarjääri alustamisega ja ütlesime, et loodame teda varsti Tallinnas Eesti meistrivõistlustel näha.